{"id":58649,"date":"2022-05-26T07:22:04","date_gmt":"2022-05-26T07:22:04","guid":{"rendered":"https:\/\/thermaldevices.eu\/how-does-thermal-imaging-work\/"},"modified":"2022-05-26T07:22:04","modified_gmt":"2022-05-26T07:22:04","slug":"how-does-thermal-imaging-work","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/thermaldevices.eu\/et\/how-does-thermal-imaging-work\/","title":{"rendered":"Kuidas toimib soojuskujutamine?"},"content":{"rendered":"

Infrapuna soojuskiirguse muundamine n\u00e4htavaks pildiks
\nTemperatuurierinevuste tajumine
\nSoojusandur – iga soojuskaamera p\u00f5hikomponent<\/p>\n

SOOJUSKUJUTISTE T\u00d6\u00d6P\u00d5HIM\u00d5TTED<\/h1>\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n

Inseneriteaduses on olemas m\u00f5isteid objekt ja taust. Objektid on tavalised asjad, mida tuleb tuvastada ja uurida (inimesed, s\u00f5idukid, loomad jne), taust on k\u00f5ik muu, mida vaatev\u00e4ljas olev objekt ei h\u00f5lma (mets, rohi, hooned jne).<\/p>\n

K\u00f5igi soojuskujutuss\u00fcsteemide t\u00f6\u00f6 p\u00f5hineb kahe asja, st objekti ja tausta vahelise temperatuurierinevuse tajumisel ja selle erinevuse teisendamisel n\u00e4htavaks kujutiseks. Kuna k\u00f5ik kehad ei kuumene v\u00f5rdselt, tekib pilt infrapunase kiirguse jaotumisest. Mida suurem on erinevus objekti infrapunakiirguse intensiivsuse ja tausta infrapunakiirguse intensiivsuse vahel, seda paremini eristatav ja kontrastsem on termopilt. Kaasaegsed soojuskujutusseadmed on v\u00f5imelised tuvastama temperatuurierinevusi 0,015-0,07 \u00b0C.<\/p>\n

\"\"
\nEnamik \u00f6\u00f6vaatlusseadmeid, mis p\u00f5hinevad kas pildiv\u00f5imendustorudel v\u00f5i CMOS\/CCD-anduritel, tuvastavad infrapunakiirgust lainepikkuse vahemikus 0,78-1 \u00b5m, mis on vaid murdosa suurem kui inimsilma spektraalne tundlikkus. Soojuskaamerad t\u00f6\u00f6tavad lainepikkuste vahemikus 3-555 \u00b5m (MWIR ehk keskmise laine infrapuna) ja 8-14 \u00b5m (LWIR ehk pika laine infrapuna). Selles lainepikkuse vahemikus on maapinna \u00f5hukihid infrapunakiirguse jaoks l\u00e4bipaistvad ja vaadeldavate objektide emissiivsus on k\u00f5ige k\u00f5rgem temperatuuriga -50 – +50 \u00b0C.<\/p>\n

Soojuskaamera on elektrooniline vaatlusseade, mis loob pildi temperatuurierinevusest vaadeldavas ruumis. Iga soojuskaamera p\u00f5hikomponendiks on mikrobolomeetri massiivi (soojusandur) ja selle massiivi iga pildielement (piksel) suudab temperatuuri m\u00f5\u00f5ta suure t\u00e4psusega.
\n\"\"<\/p>\n

Soojusfotode eelis seisneb selles, et nad ei vaja v\u00e4liseid valgusallikaid, nad on passiivsed s\u00fcsteemid, mis t\u00f6\u00f6tavad h\u00e4sti nii p\u00e4eval kui ka pimedas \u00f6\u00f6sel. Nagu eespool mainitud, ei tekita halvad ilmastikuolud, n\u00e4iteks udu v\u00f5i vihm, takistusi soojuskaamera jaoks, need tingimused muudaksid tavalised \u00f6\u00f6n\u00e4gemisseadmed t\u00e4iesti kasutuks.<\/p>\n

K\u00f5igi soojuskujutusseadmete toimimist v\u00f5ib kirjeldada lihtsalt j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n

    \n
  • Soojuskaamera objektiivi objektiiv kujundab vaatev\u00e4ljas asuvate objektide temperatuurikaardi soojusanduri pinnale (mida nimetatakse ka temperatuurierinevuse kaardiks).<\/li>\n
  • Mikroprotsessor ja muud elektroonilised elemendid loevad andmeid soojusandurilt, t\u00f6\u00f6tlevad neid ja loovad ekraanil kuju, mis kujutab andmete visuaalset t\u00f5lgendust. Seej\u00e4rel vaatleb vaatleja seda pilti l\u00e4bi okulaari v\u00f5i otse ekraanil.<\/li>\n<\/ul>\n

    Soojuskujutid on rohkem sarnased digitaalsete \u00f6\u00f6vaatlusseadmetega kui pildiv\u00f5imendusega \u00f6\u00f6vaatlusseadmed (mida tavaliselt nimetatakse analoogs\u00fcsteemideks) ja v\u00f5imaldavad suuremat arvu kasutaja poolt m\u00e4\u00e4ratud seadistusi ja kohandusi.<\/p>\n

    N\u00e4iteks heleduse ja kontrasti seaded, pildiv\u00e4rvi seaded, lisateabe lisamine vaatev\u00e4ljale (praegune kellaaeg, aku laetuse tase, aktiivsete re\u017eiimide ikoonid jne), digitaalne suum, pilt pildis (kuvab vaadeldava objekti v\u00f5i selle osa suumitud pilti t\u00e4iendavas v\u00e4ikeses aknas) ja ekraani v\u00e4ljal\u00fclitamise funktsioonid (kasutatakse energia s\u00e4\u00e4stmiseks ja taustvalguse v\u00e4ltimiseks).<\/p>\n

    Soojuskujutiste ja digitaalsete vintp\u00fcsside puhul v\u00f5ib olla ka palju funktsioone, mis aitavad laskurit, n\u00e4iteks mitu erineva kuju ja v\u00e4rviga valikulist v\u00f5rgut\u00e4hist, mugavad ja kiired nullimisfunktsioonid nagu “\u00fche lasu nullimine” ja “Freeze” nullimine, automaatsed kaugusega seotud korrigeerimisfunktsioonid, mitu nullimisprofiili erinevate p\u00fcsside jaoks, k\u00fclgkallete ja k\u00f5rgusnurga n\u00e4itamine ja palju muud.<\/p>\n

    V\u00f5rreldes analoogsete \u00f6\u00f6vaatlussihikutega on digitaalsete ja soojuskaameraseadmete sihikud tavaliselt “digitaalsed”, st sihiku kujutis on videot\u00f6\u00f6tluse abil s\u00fcndmuskoha kujutisele \u00fcle kantud. Kuna vaadeldava objekti kujutis ja v\u00f5rgutuled asuvad samas tasapinnas (kuvamistasand), on sellised efektid nagu parallaks v\u00e4listatud. Silmapiiri liigutatakse elektrooniliselt, mis v\u00f5imaldab eemaldada mehaanilised korrektsioonielemendid, mida tavaliselt leidub analoogsihikutes. Seet\u00f5ttu saab need mehaanilised korrektsioonielemendid, mis n\u00f5uavad kulukat t\u00e4pset tootmis- ja montaa\u017eiprotsessi, digitaalsetest ja termilistest seadmetest t\u00e4ielikult eemaldada.<\/p>\n

    Soojuskujutisaparaatidel v\u00f5ivad olla ka sisseehitatud videosalvestid vaadeldavate objektide piltide ja videote j\u00e4\u00e4dvustamiseks ning mitmed muud lisafunktsioonid, n\u00e4iteks andmete (foto, video) traadita edastamine (raadiokanal, Wi-Fi) v\u00e4listesse seadmetesse, seadme kaugjuhtimine (n\u00e4iteks mobiilseadme abil), integreerimine laserkaugusm\u00f5\u00f5tjaga (kaugusm\u00f5\u00f5tja andmed ilmuvad seadme ekraanile) ja integreerimine GPS-anduritega (geopositsiooni m\u00e4\u00e4ramine) jne.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Infrapuna soojuskiirguse muundamine n\u00e4htavaks pildiks Temperatuurierinevuste tajumine Soojusandur – iga soojuskaamera p\u00f5hikomponent SOOJUSKUJUTISTE T\u00d6\u00d6P\u00d5HIM\u00d5TTED Inseneriteaduses on olemas m\u00f5isteid objekt ja<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[860],"tags":[],"class_list":["post-58649","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-napunaiteid-ja-nouandeid"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/thermaldevices.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58649","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/thermaldevices.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/thermaldevices.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/thermaldevices.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/thermaldevices.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58649"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/thermaldevices.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58649\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/thermaldevices.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58649"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/thermaldevices.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58649"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/thermaldevices.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58649"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}